Maaküte

 

Maakollektori puhul kasutatakse pinnasesse paigaldatud plastiktoru, milleks on PE-PLASTTORU 40X2,4 PN 8, mille meeter mahutab ühe liitri külmakandevedelikku. Pinnasekollektor paigaldatakse   1 meetri sügavusele. Paralleelsete kollektoritorude vahe peab olema vähemalt 1 meeter. Kollektori kaugus majast 1 meeter, võimalusel 1,5 meetrit, sama kaugus kehtib ka krundipiiril olevast aiast.

Maakollektorit ei tohi liiga sügavale paigaldada seepärast, et päikese soojus ei jõua nii piisavalt kiiresti kevadel torustiku ümber tekkinud jääd üles sulatada. Veelgi suurem on oht liiga sügavale paigaldatud torustiku puhul siis, kui maakollektor asub viludas, näiteks puude all. Kui torustik on paigaldatud madalale, siis sellisel sügavusel külmub maapind talvel läbi ja kollektor ei ammuta enam piisavalt soojust.

Kõige sobilikum pinnas maakollektorile on niiske pinnas. Kõige ebasobilikum kuiv liivane pinnas.

Kasutatakse ühe ja mitmeringilisi kollektoreid, sõltuvalt vajaminevast soojushulgast ja installeeritavast soojuspumbast. Eelkõige on ühe kollektori ringi pikkus määratud soojuspumbas kastutatava külmakande tsirkulatsioonipumba võimusega.

Pinnasekollektori eluiga on väga pikk. Peamiseks ohuks on ettevaatamatus kaevetöödel pinnasekollektori alal. Õigesti dimensoneeritud ja paigaldatud pinnasekollektor ei mõju taimede kasvule ega ökoloogilistele tingimustele negatiivselt. Arvestama peab muidugi erinevate puude sortidega. Näiteks kuused on lähedase pinnase kaevamise suhtes väga tundlikud.

Soojus, mis maapinnast võetakse talveperioodil, taastub suvel. Pinnasesoojuse ja õhusoojuse keskmiste temperatuuride muutumine on ajalises nihkes. Talve alguses on õhutemperatuur juba sügavas miinuses aga pinnasetemperatuur on veel 5-6 kraadi plussis.

Pinnasekollektori alune pinnas peab olema vabalt kaevatav meetri sügavuselt ja vaba takistustest. Kollektori paigaldamiseks vajaliku maapinna pindala sõltub vajaminevast soojushulgast, kasutatava soojuspumba võimsusest ja pinnasetüübist.

Energia kokkuhoiu garantiiks on kollektori mõõtmete täpsed arvutused ja tehniliselt õige paigaldamine. Pinnasekollektor on Eesti oludes odavaim, vaatamata mullatööde suurele mahule. Kollektori paigalduskoht võib olla horisontaal tasapinnas elamust nii kõrgemal kui ka madalamal.

Kui suurt maaala vajab maakollektori paigaldus?

Kindlasti tekib paljudel küsimus, kui palju siis ikka vaba maad kollektori paigaldamiseks vaja on? Rusikareegel ütleb, et:

  • 1m²  eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3m maakollektorit ehk 3,6m² vaba maapinda

Näide: 600 meetri kollektori jaoks on vaja 720 m² vaba maapinda

NB. Täpse maakollektori pikkuse arvutused tuleks lasta teha vastaval spetsialistil.

Miks ei tohi paigaldada lühemat maakollektorit?

Põhjus on lihtne. Kahjuks aga ei ole võimalik ühest ruutmeetrist pinnasest lõpmatuseni energiat ammutada sest muidu tekiks igikelts. Kui tekib igikelts, siis tõusevad küttekulud ja taimed hakkavad halvasti kasvama  või koguni haigestuvad. Õige pikkusega paigaldatud kollektori korral jäävad küttekulud arvestuste piiresse ning ei tekita maapinnale vähematki ohtu.

 

Küsige hinnapakkumist! )